Otsi

Kategooriad

Jacob Michael Reinhold Lenz - J. M. R. L. - Liivimaa klassika, Huma 2003

Jacob Michael Reinhold Lenz - J. M. R. L. - Liivimaa klassika, Huma 2003

Jacob Michael Reinhold Lenz - J. M. R. L. - Liivimaa klassika, Eesti Goethe Selts ja Huma 2003

Rohkem infot


9,90 € -

1 toode on laos

NB! Hetkel viimane laos olev eksemplar.

Autor: Jacob Michael Reinhold Lenz
Pealkiri: J. M. R. L.
Kirjastus: Eesti Goethe Selts ja Huma
Sari: Liivimaa klassika
Tõlkija: Vahur Aabrams, Ain Kaalep, Vilja Kiisler, Nele Lopp, Liina Lukas, Liina Sumberg, Mari Tarvas, Ida Tuul, Urmas Tõnisson ja Jaan Undusk
Kujundaja, illustraator: Kersti Tormis
Väljaandmise aeg: 2003
Formaat: ca 14x21 cm, 662 lk., kõva köide
Kaal: ca 900 g
Seisukord: heas seisus kasutatud raamat

Märkused: Jacob Michael Reinhold Lenz on kirjutanud vähe tekste, mis jätavad tematiseerimata isa ja poja vahekorra. Isad on Lenzi tekstides enamasti silmapaistaval kohal ka siis, kui nad sealt puuduvad. Koguni tervet Lenzi loomingut on püütud - lihtsustavalt - tõlgendada kadunud poja tähendamissõna laiendusena.

Lenz sündis 1751. aastal Lätimaal Cesvaine külas pastoritütre ja pastori pojana. Tema isa Christian David Lenz oli õppinud Halles, ühes omaaegsetest juhtivatest teoloogiateaduskondadest Saksamaal, ning tulnud nagu paljud teisedki tööotsinguile Liivimaale, kus ta tõusis aja jooksul kindralsuperintendendi, s.o. kõrgeima vaimuliku ametikohani. Samasugust sihikindlust ootas range pietistlik kirikumees ka oma lastelt - ootus, mida Jacob Lenz lausa eksemplaarselt pettis. Katastroofilistest isa ja poja suhetest, mida me kirjandusest (ja elust) tunneme, on raske leida teist niisama traumaatilist: “Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja Sinu ees, ma ei ole enam väärt, et mind Su pojaks hüütaks!” - kirjutab 27aastane Lenz rängima kriisi hetkel oma isale.

1759. aastal kutsutakse isa Tartusse, kuhu ta jääb pastorina tööle 20 aastaks. Siin omandab Lenz koolihariduse ja alustab kirjutamist. Juba 1766. aastal trükitakse üks tema esimesi tekste, luuletus “Jeesuse Kristuse lepitussurm” (“Vershnungstod Jesu Christi”), Riia väljaandes “Gelehrte Beiträge zu den Rigischen Anzeigen” ning samal aastal kirjutab viieteistaastane noormees oma arvatavasti esimese näitemängu “Haavatud peigmees” (“Der verwundete Brutigam”). Selle teemaks on omal ajal suurt kumu tekitanud vahejuhtum Põltsamaa lossis: üht aadlikku ründas tema teener, haavates oma isandat raskelt. Väike näidend laseb juba aimata Lenzi säravat dramaatilist talenti ning seisusliku ühiskonna sotsiaalproblemaatika suhtes vahedat pilku.