Autor: Karl Ipsberg
Pealkiri: Ühe sirge mehe elukäik
Kirjastus: Eesti Päevaleht & Akadeemia
Sari: Eesti mälu ; nr. 29
Tõlkija: -
Kujundaja, illustraator: sarja kujundaja Marko Russiver, kaanejoonistus: Karmo Ruusmaa
Väljaandmise aeg: 2010
Formaat: ca 14x21 cm, 320 lk., ümbrispaberiga kõva köide
Kaal: ca 550 g
Seisukord: heas seisus vähekasutatud raamat

Märkused: Majandustegelaste mälestusi sõjaeelse Eesti kohta pole palju ilmunud. Praktiliste erialade mehed ja naised pole just nobedad sulge haarama. Sovetlikud repressioonid tabasid pangandustegelasi ja tööstureid rängalt. Niisugune oli ka Karl Ipsbergi saatus.

3.01.1870 Suure-Kambja vald, Jaska talu – 27.06.1943 Kirovi oblast, Kaiski rajoon, Lesnoje) Sündis Jaan Ipsbergi (1829–1889) pojana, kes oli end teopoisist üles töötanud kahe talu omanikuks ja kihelkonnakohtu liikmeks.

Õppis Kambja kihelkonnakoolis, Tartu õpetajate seminari algkoolis, 1882–1888 Tartu reaalkoolis ja 1890–1897 Riia polütehnikumis (ehitusinsener). Oli eesti korporatsiooni Vironia asutajaid. 1894 ja 1895 praktikal Sise-Venemaal Rjazani-Uurali ja Tambovi-Kamõšini raudteel, 1896 Valga-Põtalovo kitsarööpalise raudteeliini ettevalmistamisel, edasi ernevatel ametikohtadel raudteel Vene riigiteenistuses kuni aastani 1912.

Juhtis 1911–1913 juhtis Tallinnas Estonia teatri ja Krediitpanga hoone ehitustöid, 1913–1917 «Ehitus- ja tehnikakontori ins. K. Ipsberg & Rosmann» osanik, osales Tallinna suurettevõtete (Vene-Balti ja Peetri laevatehas, Volta, Noblessner) projekteerimisel ja ehitamisel.

1918–1919 Eesti laiarööpalise raudtee ülem ja teedeministri abi

1919–1920 Asutava Kogu liige, 1920–1926 I ja II riigikogu liige

16.12.1921–21.11.1922 teedeminister ning kaubandus-tööstusministri kt, 21.11.1922–2.08.1923 ja 2.8.1923–13.11.1923 teedeminister

1919–1923 kaubandusettevõtte Atlanta, 1924–1931 metsatööstuse aktsiaseltsi Lignum osanik.

1925–1926 juhtis kino Gloria Palace, samuti Kehra tselluloosivabriku ehitamist.

1928–1933 uute raudteede ehitusdirektsiooni (-ameti) juhataja, juhtis Tartu-Petseri laiarööpmelise ning Rapla-Virtsu kitsarööpmelise raudtee ehitamist.

Kuulus Tallinna Intelligentide Klubi, Metsatöösturite Ühingu, Tallinna Krediitpanga, Tallinna Laevaühisuse, Balti Päästeseltsi, AS-i Ilmarine, AS-i Eesti Siid, AS-i Royal-Film ja elukindlustusseltsi Kotkas nõukogusse või juhatusse. 1918 oli Eesti Tehnika Seltsi asutajaid, Eesti Inseneride Ühisuse liige ning 1932. a asutatud Tehnilise Hariduse Edendamise Seltsi esimene esimees, Inseneride Koja sekretär ja Eesti Kirjanduse Seltsi eluaegne liige.

Abiellus 1903 Saratovi saksa kolonistide perest pärit Angelika Kindsvateriga (1884–1945), tütar Elfriede (1903–1933), pojad Eugen (1905–1909), Aleksander (1909–1943), Georg (1910–1990).

Küüditati 14. juunil 1941 koos naise ja vanema pojaga Venemaale. Mõisteti NKVD otsusel algul surma ja hiljem kümneks aastaks vangilaagrisse, kus suri.