Otsi

Kategooriad

Boris Mogilevski - NIKOLAI IVANOVITŠ PIROGOV. 1810-1881 - ERK 1954

Boris Mogilevski - NIKOLAI IVANOVITŠ PIROGOV. 1810-1881 - ERK 1954

Boris Mogilevski - Nikolai Ivanovitš Pirogov : 1810-1881 - ERK 1954

Rohkem infot


4,90 € -

1 toode on laos

NB! Hetkel viimane laos olev eksemplar.

Autor: Boris Mogilevski
Pealkiri: Nikolai Ivanovitš Pirogov : 1810-1881
Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus
Sari: -
Tõlkija: Eugen Hange
Kujundaja, illustraator: -
Väljaandmise aeg: 1954
Formaat: ca 15x23 cm, 210 lk., kõva köide
Kaal: ca 350 g
Seisukord: kaante nurgad ja servad on mõnevõrra kulunud, tagakaanel mõned plekid, muidu heas seisus kasutatud raamat

Märkused: Nikolai Pirogov oli vene kirurg, anatoom ja pedagoog.

Pirogov lõpetas 1828. aastal Moskva ülikooli, õppis aastatel 1828–1832 Tartu ülikooli Professorite Instituudis, kaitses 1832. aastal doktoriväitekirja, oli aastatel 1836–1841 professor Tartus ja 1841–1857 Peterburis. 1847. aastal võeti ta Peterburi Teaduste Akadeemia liikmeks.

Teda peetakse välikirurgia ja topograafilise anatoomia rajajaks. Ta oli üks esimesi arste Euroopas, kes kasutas narkoosiks eetrit, võttis kasutusele jäiga kipsmähise ja arendas jala amputeerimisel luuplastikat.

1855. aastal, Krimmi sõja ajal, oli Pirogov ümberpiiratud Sevastopoli peaarst. Seal hakkaski ta kasutama kipsmähiseid, mis vähendas vajadust amputeerimise järele. Samuti juhtis Pirogov meditsiiniõdede koolitust ja tööd – meditsiiniõed võeti tööle umbes kuu aega pärast seda, kui vastaspoolel alustas oma analoogilist tööd Florence Nightingale.

Pirogov juurutas Krimmi sõja ajal uue haavatute eest hoolitsemise strateegia. Haavatud vaadati põhjalikult läbi juba esimeses sidumispunktis. Kergemate haavadega haavatud evakueeriti tagalasse, kus neid hakati ravima statsionaarsetes sõjaväehaiglates, aga raskemate haavadega haavatuid opereeriti kohapeal, välitingimustes. Seetõttu loetakse Pirogovi ka lahinguväljakirurgia rajajaks. - Vikipeedia