Otsi

Kategooriad

Eurokalkulaator

1 EUR = 15,6466 EEK

Arvuta

WASTNE TESTAMENT 1686 - EKI ja EKSA 2001

WASTNE TESTAMENT 1686 - EKI ja EKSA 2001

Wastne Testament 1686 - EKI ja EKSA 2001

Rohkem infot


29,90 € -

1 toode on laos

NB! Hetkel viimane laos olev eksemplar.

Autor: -
Pealkiri: Wastne Testament 1686
Kirjastus: Eesti Keele Instituut ja Eesti Keele Sihtasutus
Sari: -
Tõlkija: -
Kujundaja, illustraator: Mari Kaljuste
Väljaandmise aeg: 2001
Formaat: ca 17x23 cm, 496 lk., kõva köide
Kaal: ca 850 g
Seisukord: väga heas seisus vähekasutatud raamat

Märkused: Uue testamendi faksiimiletrükk väljaandest «Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament, ehk Jummala Pühha Sönna, kumb perrast Issanda Jesusse Kristusse sündmist pühhist ewangelistist nink apostlist om ülleskirjotetu». Riga, Wilcken, 1686.

Tartukeelne Wastne Testament (Riia 1686) on esimene eestikeelne terviklik Uue Testamendi trükiversioon. Raamatu väljaandmine kuulub Liivimaa kindralsuperintendendi Johann Fischeri 1680. aastate mastaapsesse tõlkeprojekti, mille tulemusena anti välja ka lätikeelne täispiibel ning tehti jõulisi pingutusi piibli tõlkimisel põhjaeesti keelde, ehkki põhjaeestikeelne tõlge 17. sajandil trükiversioonini ei jõudnud. Tartukeelne Wastne Testament sai valmis lätikeelse sõsartõlkega enam-vähem samaaegselt (lätikeelne Uus Testament ilmus 1685) ning on välimuselt ja vormistuselt sellega väga sarnane. Mõlema tiitellehel on kasutatud ühesuguseid kujunduslikke elemente ja vormistust ning ka raamatu saatesõna on läti ja eesti keeles peaaegu sõna-sõnalt sama.

Tartukeelse tõlke tegelikust saamisloost ei ole aga kuigi palju teada. Traditsiooniliselt peetakse selle peamisteks tõlkijateks eesti kirjakeele arendamisel olulist rolli mänginud Kambja pastorit Andreas Virginiust ja tema poega (hilisemat Puhja ja Otepää pastorit) Adrian Virginiust. Kumma osa tõlkimisel oli suurem, selle üle on avaldatud erinevaid arvamusi. Adrian Virginiuse autobiograafia andmetel oli tema isal Andreas Virginiusel juba enne 1683. aastat terve Uus Testament tõlgitud (Curriculum Vitae 119). J. Fischeri sekretäri arvedokumentidest selgub, et teksti toimetamise faasis oli kõige suurema töö tegija Adrian Virginius, kes luges hiljem ka trükipoognate korrektuuri (Aarma 1995: 36-37, vrd ka Põlvee 2000: 283-284). Selle põhjal võib oletada, et põhiline tõlkija oli ikkagi Andreas Virginius ning Adrian oli Uue Testamendi lõunaeestikeelse väljaande juures eeskätt toimetaja ja korrektor. Keeleliselt peetakse Wastset Testamenti oma ajas oluliseks saavutuseks (Peebo 2001: 43). Võrreldes kaasaegsete Eestimaa konsistooriumi egiidi all valminud põhjaeestikeelsete Uue Testamendi tõlkekäsikirjade keelega on Wastse Testamendi keel tunduvalt ladusam ja vähem saksamõjuline. Senine tõlkeanalüüs on lubanud väita, et tõlke lähtetekstina on kasutatud nii M. Lutheri tõlget kui kreeka originaali (Roosimaa 2003).